- Digitaalne mudel: Kõigepealt luuakse või laetakse arvutisse kolmemõõtmeline digitaalne mudel, mida soovitakse printida. See mudel võib olla loodud spetsiaalse tarkvara abil või skaneeritud reaalsest objektist.
- Tarkvara ettevalmistamine: Seejärel kasutatakse tarkvara, mis lõikab digitaalse mudeli õhukesteks kihtideks, luues juhised printimiseks. See võib olla näiteks slicing software, mis jagab mudeli väikesteks horisontaalseteks kihtideks, mida printer saab printida.
- Printeri seadistamine: 3D printeri seaded valitakse vastavalt soovitud tulemusele ja kasutatavale materjalile. Printeri platvorm ja düüs kuumutatakse vastavalt materjali nõuetele.
- Printimine: Printer hakkab printima, kihthaaval lisades materjali vastavalt juhistele, mis on ette antud tarkvara poolt. Mõned printerid kasutavad sulamist, teised aga püstitavad kihte erinevate meetodite abil, olenevalt valitud tehnoloogiast.
- Viimistlemine ja järeltöötlus: Pärast printimist võib objekt vajada järeltöötlust, nagu lihvimine, lihvimine või värvimine, sõltuvalt soovitud lõpptulemusest.
Materjalide osas on 3D printimisel palju valikuid. Mõned levinumad materjalid hõlmavad:
- Plastikud: Näiteks PLA (polüaktiidi), ABS (akrülonitriil-butadieen-stüreen), PETG (polüetüleentereftalaat), mis on kerged, vastupidavad ja laialdaselt kasutatavad.
- Kumm, silikoon: Paindlikud ja elastsemad materjalid, mis võimaldavad printida objekte eriliste omadustega, nagu näiteks tihendid, katted või meditsiiniseadmed.
Need on vaid mõned näited laiast valikust materjalidest, mida saab 3D printimisel kasutada. Valik sõltub tihti soovitud omadustest, nagu tugevus, paindlikkus, värv ja rakendusvaldkond.